torstai 27. marraskuuta 2008

Soome dotsendi "Saatanlikud salmid" (3. osa)

KESKNÄDAL, 26. november 2008

Johan Bäckman "Pronssisoturi. Viron patsaskiistan tausta ja sisältö", tõlge lk. 45–47. 
  
Tõnismäelt Õlimäele
 
Eesti kaitsejõud panevad värskelt maast kaevatud sõjavangid enampakkumisele. Omaksed tulevad oma sugulastele järele, et viia nad viimsele koduteele, tõsi küll, alandava DNA-uuringu järel. Tõnismäele maetuist alampolkovnik Kulikov jätkab teekonda Jaroslavli, kapten Brjantsev Gukovosse Rostovi lähedal, leitnant Volkov Tverimaa Karjalasse Kašinisse, vanemseersant Hapikalo Poltaavasse Ukrainas ja meditsiiniõde Jelena Varšavskaja Jeruusalemma. Nende sõjateele on lisandunud veel üks lahing.
 
Tõnismäe ainus naiskadunuke Jelena Varšavskaja maetakse maailma vanimale kalmistule Jeruusalemma Õlimäel Oskar Schindleri enda kõrvale. Maailmas levivad lood Jelena lühikeseks jäänud eluteest. Tema Poola juutidest vanemad olid oma Moskvas sündinud tütrele andnud õigupoolest nimeks Lenina. Üks nõukogudeaegne filmikatkend tõestab, kuidas 10-aastane Lenina ronib Lenini mausoleumi tribüünile ja vahetab mõne sõna Stalini endaga. Emakeelena jiidišit kõnelnud Leninast kasvas meisterlik tšellist, aga ta läks vabatahtlikuna rindele. Lenina sai suvel 1944 haavata Viiburi all ja ta saadeti Tallinna. Leninal oli kombeks öelda: "Kuul ei taba nii väikest." Ega tabanudki. Õhurünnaku ajal kukkus Lenina auto jõkke ja neiu uppus. Tallinnas oli veel pikka aega Varšavskajale pühendatud muuseum ja temanimeline kool, aga enam ei ole.
 
Varšavskaja on esimene Jeruusalemmas sõjaväeliste auavalduste saatel maetud Punaarmee sõdur.  Matused korraldatakse Jeesuse taevasseminemise ja uue tulemise kohal Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeval. Kohal on nii elavad kui ka surnud maailma juudid. Venemaa ülemrabi Berl Lazar ütleb: "Lenina Varšavskaja on juudi rahva uhkus, ja tema matmine Pühale Maale on suur au Iisraelile." Venemaa saadik Iisraelis Pjotr Stebni omakorda tõdeb: "See on sügav auavaldus nende Nõukogude sõjaväelaste mälestusele, kes andsid oma elu, päästes Euroopat natsismi käest. Meie keerulisel ajal on veel rahvaid, kes suudavad säilitada ajaloolist mälu."

Lazar lisab: „Varšavskaja toodud ohver on tänase tseremoonia sümbol. Ta läks julgelt lahingusse, mõistes, et tal on vähe lootust ellu jääda, aga ta teadis, et pole midagi tähtsamat teiste elude päästmisest. See on hea eeskuju kogu maailmale ja juudi rahvale. Neid, kes tõid suuri ohvreid teiste heaks, ei tohi kutsuda okupantideks.“
 
Õhustik Jeruusalemmas on selline, et tundub, nagu Lunastaja ise on avanenud taevast haaranud Lenina käest ja tõstnud ta kõrgustesse – nagu Stalingi oli haaranud Lenina käest Punasel väljakul. Õlimäel tekib tunne, et Eestit kui sellist pole olemas. Kadunud on Ansipi, Ilvese ja Kaasiku laim joodikuist varaste ja selle kohta, nagu oleks Varšavskaja olnud omade vägistatud ja tapetud prostituut. Eesti ja Ansip ei tundu enam sobivat sellesse maailma. Kättemaksjate ridadesse on astunud ka juudid ja nende maailmaorganisatsioonid ning ka taevased väesalgad.
 
Kui presidendid, peaministrid, patriarhid, rabid ja Soome rahvasaadikud on kõnelnud, antakse lõpuks sõnajärg põhupõhjast leitud soome ajaloolasele. Soomes esindab parimat Eesti tundmist professor Martti Turtola, kes vihastas eestlased välja oma Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri elulugudega. Tõsi küll, eestlased vihastavad kõigi raamatute peale, mis käsitlevad nende ajalugu. Turtola lööb omakorda ühe naela Ansipi kirstu, võib-olla tema raamatutele osaks saanud kehva vastuvõtu pärast Eestis: „Tallinna märuli põhjustas Eesti valitsuse rumal poliitika. Monument oleks pidanud jääma oma kohale. Rahva kaks osa on ässitatud teineteise vastu. Kui varem polnud tõsiseid konflikte, miks tahetakse selliseid luua nüüd?! Ma ei usu, et märulit mahitas Moskva.“ Mõni aasta varem oli Turtola põrutanud Eesti presidendile Lennart Merile: „Kuidas üks riik võib vaadata realistlikult ja ausalt tulevikku, kui tema minevik põhineb salatsemisel ja valedel?!“
 
Turtola terve mõistuse ilmutus läks talle kalliks maksma. Talle virutati Tallinnas koduõuel vastu pead ja rahakott pandi pihta. Pätsi-raamatu esitluse eel Tallinnas saabus korraldajaile telefonitsi kellegi eesti mehe ähvardus, et ta laseb Turtola õhku. Eestlaste-poolset tagasisidet andes nimetas Eesti ajalooprofessor Mati Graf professor Martti Turtolat „vaimuhaigeks või diletandiks“. Eesti ajaloo uurija Anton Weiss-Wendt on ju kirjutanud: „Tuleb tõdeda kurba tõsiasja, et Eestis täiesti puudub akadeemiline diskussioonikultuur.“
 
Punktiks i peal on kogenud Tallinna-korrespondendi Leena Hietaneni kommentaar pogrommijärgsest Tallinnast: „Ainult kuritahtlikult rumal rahvas võib viia ennast olukorda, milles eestlased on nüüd.“
Ka Soomes oleva Eesti Instituudi juhataja Jürgen Rooste kirjutab oma luulekogus „Tavaline eesti idioot“:
                Ma olen härra tahtejõuetu pask
                Tavaline eesti idioot
                Hämaramaalt
                /---/
                kuidas mul läheb
                vastan: sitasti
                nii nagu eestlasel ikka
 

Järgmisel korral võtame ette raamatu peatüki „Judenfrei“, mis hõlmab enam kui veerandi teose kogumahust ja milles Johan Bäckman kummutab Eestis levinud arusaamu selle kohta, et Saksa okupatsiooni ajal ei osalenud kohalikud eestlased juutide tagakiusamises. Ühtlasi osundatakse rööbiti Eesti sündmustega Soomes samal ajal pead tõstnud juudivaenulikkusele ning antakse üheselt hukkamõistev hinnang Soome osalusele Hitleri Saksamaa sõjakäigus Nõukogude Liidu vastu, sealhulgas soomlaste enda Karjalas loodud koonduslaagritele. Järgmise osa pealkiri on „Kuidas eestlased andsid sakslastele juute välja“.
 
[pildiga esiletõste]
„Õnneks aga ei ole Soome kirjamees raamatu järgi otsustades kaugeltki mitte nii mitmekülgse arsenaliga nagu kas või EdgarSavisaar. Teosest ilmnev sõnaosavus ulatub ehk paiguti kusagile Heimar Lengi paremate päevade kanti. Siinkohal väike kergendusohe: kui uskuda kapo hinnangut, et tegu on otseselt Vene propagandistiga, siis hakkab ju lausa kahju Vene maksumaksjast, kelle naftadollareid sellele armetul tasemel propagandale kulutatakse.“
See on katkend nii Johan Bäckmani kui ka möödaminnes Keskerakonda halvustavast Argo Ideoni paskvillist „Infosõjapunane demagoogiasupp“, mis ilmus 13. novembri Eesti Ekspressilisas „Kohver“.
 
 Järgneb

2 kommenttia:

lahtari kirjoitti...

"Õhustik Jeruusalemmas on selline, et tundub, nagu Lunastaja ise on avanenud taevast haaranud Lenina käest ja tõstnud ta kõrgustesse – nagu Stalingi oli haaranud Lenina käest Punasel väljakul."

Tätä ei voisi parodioida.

lahtari kirjoitti...

Lainataas tänne yksi kommmentti Kesknädalasta:


"Kui lugeda Sm. Bäckmani kirjutist jääb mulje,et see on küll tehtud narkouimas. Sellisest haledast "dotsendist" on isegi kahju ,kes vene raha eest sellist naerma ajavat jama kokku soperdab."